Kleidisaaga

On Postitas CarolinK

Pulmad südamelt ära saadud, kiikame siis pisut lähemalt, mis lugu selle kleidiga siis ikkagi oli.
Pulmakutse olemas, mainiti mulle, et tegemist on traditsioonilise peoga.
Ega see lause mulle palju öelnud, siin riigis on kõik nii traditsiooniline, kuidas pulmad veel ekstra saavad olla?
Mulle selgitati, et sellistes pulmades kantakse Bahreini traditsioonilisi kleite, uhkeid ja suursuguseid, kuna minu silmis valitses ilmselt ka selle selgitamise peale vaid tühjus, otsisid asjalikumad kolleegid telefonidest välja pildimaterjali ja andsid pisut nõu (samal ajal abikaasasid ning naiste nägusid varjates).
Siinsetest riikides võid sa kellegagi aastaid sõber olla ning sa ei tea kuni lõpuni, kellega too abielus siis ikkagi on.
Naised ega mehed (mitte muidugi kõik) ei taha, erinevatel põhjustel, oma kaasasid näidata.
Kui mulle siis lõpuks kohale jõudis, et MUL ON JÄLLE UUT KLEITI VAJA, tabas mind arusaam- mul pole õrnemat aimugi, kust üks selline kleit saada.
Kleitide hinnad võivad  küündida mitme mitme tuhandeni (kohalikus rahas, südame tervise huvides ei hakka eurodesse arvutama).
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem- AKA mine peikale kurtma.
(edaspidi “Sõber”, äkki ta emps tõlgib mu blogi 5 sõnaraamatu ja google translate abil, püüdes aru saada, kas see on nüüd Serbia, Sloveenia või Islandi dialekt või olen Vene spioon, ja hiljem saan pattu kahetsevat peikat vaid trellide tagant imetleda).
Iga araabia noormehe püha kohus on oma moosipallile muidugi kuud ja tähed taevast alla tuua, õnneks kuulub nende toodavate asjade nimekirja ka pulmakleit.
Nii polnudki muud kui sõber pakkis minu ja oma õed autosse ning viis kohalikku Souq´i (traditsiooniline turg).
See koht on täielik värvide, emotsioonide ning maitsete/lõhnade mäng!
Igal pool mosaiiklambid, uhked kangad, maitseained, araabia parfüümid.
Kleidipoodides sai valida erinevate mudelite, värvide, kangaste, kaunistuste, kõige-kõige vahel.
Tuli vaid meeles pidada- valida ei tohi teatud kindlat rohelist, see on pruudi kleidi toon.
Teistel olid kleidid valitud, jäin vaid mina, silma jäi ühe poe juures asuv mudel, see koht oli aga palvetamise ajaks suletud.
Otsustasime sõbra õdedega maha istuda ning oodata, seda märkas kõrvalpoe müüja ja ruttas meile abi pakkuma- ta võib ise selle sama kleidi meile õmmelda.
Mu sisetunne aimas kohe halba, tegemist oli ainulaadse mudeliga mida mujal Souqis näha polnud.
Müüja kinnitas, et saab samasugusega hakkama.
Andsin mõõdud, lugesin MITU korda peale sõnad, et tahan ilusa dekolteega AGA õlgadele ilusat õrnast materjalist sallikest.
Müüa silmis valitses samasugune tühjus nagu minul paar päeva varem kleidisoovitusi kuulates, aga sama suur nagu oli tühjus müüja silmis, noogutus pea kiire rütmiga “Jah, madam, kõike saab, nii nagu soovite”
Maksin ettemaksu, lubaduseks sain kleidile järele minna 6ndal (pulmad toimusid 8ndal).
Vahepealse aja ajasin oma Carolini asju- hängisin südamerahus ringi, ajasin tänavatel kasse taga, surusin nina vastu erinevate kommipoodide aknaid, luurasin kenade noormeeste järel, ajasin inimesi oma küsimustega meeleheite piirile ja muid igapäevasid tegevusi, kuni kätte jõudis 5. kuupäev.
“Carolinti, habibti, kas sa kleidil oled järel käinud?” uuris peika, sorry sõber, mina samal ajal lusikaga oma Salty Caramel Frappuccinos solberdades.
“Eip, ei ole, nad lubasid selle homseks valmis teha” vastasin, samal ajal kohvivahuse lusikaga sõbra nina tabada püüdes.
“Oota, sa pole vahepeal neile isegi mitte helistanud?”
“No, milleks, nad lubasid ju 6ndaks valmis teha…?” olin üllatunud, samal ajal järjest suuremat paanikat sõbra silmis märkavat.
“Ja, võib-olla tõesti lubatakse niimoodi Euroopas ja seal ilmselt tehakse ka nagu lubatakse, AGA MITTE SIIN, Habibti, sa tead ju neid lõuna-aasialasi, kes see müüja oli? Bangali või indialane? Sa pead neile IGA PÄEV helistama, alati tagant suruma, nad hakkavad muidu trikke tegema”.
Enne kui vahune lusikas sihtmärki suutis tabada, helistas vahepeal draakoniks muutunud sõber õmblejale ning… tuli välja, et kleidist, mis pidi järgmiseks päevaks oma parimas hiilguses valmis olema, mille eest oli juba makstud, ei teatud MITTE MIDAGI.
Salty Caramel Frappuccino kaotas maitse.
Sõber sai asja siiski nii kaugele, et läks järgmine päev kleidile kohapeale järele, mis seal toimus, ma ei tea, aga olen pisut hirmul õmbleja heaolu osas, loodan, et teda ikka nähakse hiljem. (Naliiii, kõik on elu ja tervise juures).
Välja arvatud mu sõber…
“Habibtiiii, MIKS SA MULLE SEDA VAREM EI ÖELNUD, sa tead kui kiire mul nende pulmadega seoses on, nii palju ettevalmistusi, Abdullal on kõiges asi vaja”, tuli välja, et kokkulepitud ajast isegi hiljem kohale läinud sõber leidis eest pooliku kleidi, mis tema ees siis kiiruga kokku õmmeldi, müüja vahepeal kuhugi ära kadus ning lõpuks kohale toimetati.
Ma enam ei mäleta, mis kurgupõletiku ja närvivapustuse sõber ütles, et ta selle ootamise pärast sai, kuidas nii vastutustundetu ikkagi olla sain ja mis kõike veel, sest ega ma tegelt väga ei kuulanud, olin selleks ajaks juba ninapidi kleidikarbis “Oota, mis sa neid nämmasid araabia küpsiseid ei toonudki kui juba seal olid?” ei saanud mina vastupidi tema vastutustundetust käitumisest aru.
… Ja draakon ärkas.
Õppetund nr 1. Kui sa oma araabia peika välja oled vihastanud, on parim lahendus teha süütud silmad ning hakata oma kangelast takka kiitma.
“Mashallah, kallis, sul on täiesti õigus, mis mul küll arus oli, tean ju kui kiire sul praegu on ja… Niimoodi sinul lasta see asi korda teha ja…”
Draakoni ninast purskav tuli jääb väiksemaks.
“… No ja oled sina mul ikka nii hea ja asjalik, niimoodi minu eest kleiti päästma, endal nii nii kiire. Sa oled koguaeg nii tegus”
Draakon jääb sind pikemalt vaatama.
“Kallis, olen mina ikka üks õnnelik tütarlaps, mashallah, kuidas mul on sinuga vedanud. Mis sina aga vastu saad, olen mina ikka üks udupea, teen su elu nii raskeks, ma ikka üldse ei vääri sind, mashallah, sa oled kõige parem üldse. Selline kangelane”.
Kui silmist veel pisara kah välja saaks pigistatud, saaks muidugi selle asjaga kiiremini ühele poole, sest siis ehmatab draakon kohe ära- “Habibti, mu imeilus Carolinti, eiei, ära hakka nutma, vaata, ma ikka tõin küpsist, jah, kahte sorti lausa! Ei ole sina süüdi, üldse pole sina süüdi, mina ise hoopis olen süüdi, jah ainult mina, kullakene, tule nüüd siia, ära ole kurb, habibti”.
… Draakon sai võidetud.
Kui kleit lõpuks karbis välja sai võetud, jõudis kohale tõsiasi, et … minu tellitud kleidist on asi kaugel, nii värv kui mudel olid täiesti valed.
Mõõdud olid liiga suured, õlgadele pandav sall lihtsalt rippus, see oli välja lõigatud imelikust riidest- salli pahemat poolt kattis katkine liimiriie ning ripnevad sassis õmblused.
Aega midagi muuta enam polnud, järgmine päev oli reede (kõik on suletud) ning siis oligi käes pulmapäev.
Tuli hakata mõtlema…
Sõber aitas raske ning mitmest kihist koosneva kleidi mulle selga.
“Mis asi SEEEEEEE on” näitas ta shokeeringuga kleidi suunas.
“Eee, minu kleidi dekoltee? Ilus eks” naeratasin vastu.
Seejärel veetsime mitu head minutit kleiti sikutades, sõber ikka rohkem üles ning koomale, mina ikka pigem alla, et dekoltee kenasti hoiaks ning näha oleks.
Siis prooviti mulle KOLLAST FROTEERÄTIKUT õlgadele suruda “Näe, nii ilus ju, ilusasti varjab kõik ära”,
õnneks see plaan unustati mu pilku nähes kohe ära.
Peiks proovis päästa, mis päästa annab, mina olin vahepeal juba otsustanud, et ei lähegi kuhugi, siis aga tekkis jonn, et mis mõttes- sain hakkama Kuveidi Sheikhiga, kuidas nüüd siis ühest kleidist jagu ei saa.
Järgmise päeva veetsin tööjuures kleidiga tegeledes- eemaldasin võimalikult palju liimiriiet, kolleeg tuli appi õmblema ning lõikama.
Kasutasin iga võimalikku hetke kleidiga tegelemiseks, isegi kui mõni uus patsient konsultatisooni tuli: “Tereee, jah, võtke istet, selgitage mulle oma haiguslugu ning kõik surmavad allergiad, andke ainult andeks kui sõnagi teie juttu tähele ei pane” samal ajal kleiti nokkides.
Oi kuidas me seal õmblesime terve päeva, parim oli muidugi see kui sallikese kuidagi korda ning kinnitatud saime tööpäeva lõpuks ning ilmnes, et valed küljed kinni olime õmmelnud…
Viskasime kolleegiga põrandale kogu selle segadusse sisse pikali ja lihtsalt naersime, nutta polnud enam aega.
Ja nii ma siis läksin- nagu Tuhkatriinu, igal sammul palvetades, et kleit seljas lahti ei hargneks, et ükski haaknõel mind südamesse ei pussitaks ning käsitsi õmmeldud vaese-mehe õmblused välja ei paistaks.
Õnneks elas sõber kogu sellele üritusele igati kaasa, kuna noormeeste pidu oli toimunud paar päeva varem, oli ta tollel õhtu vaba.
Ei tea, millise põõsa varjus ta seal binokliga kükitas, aga terve õhtu sain sõnumeid stiilis “You go, Carolin, näita neile, kes on kõige ilusam! Kellel on kõige ilusam kleit, ikka minu musirullil! Vaata kui ilus soeng sul on, mis sa räägid, et teistel parem? Hull jutt, unusta kohe ära, no sa vaata ennast! Eiei, ära sinna veel mine, mine istu ja joo teed, jaa, niimoodi, varsti avatakse buffee. Mine otsi mu õed üles, aga sa oled ikkagi kõige ilusam. Ja Abdullale ei naerata!!”

Lõpp hea-kõik hea, kui keegi isegi märkas midagi ja vaevaks võttis kellelegi kommenteerida, siis, kas meid huvitab?
Nagu teistele ikka ütlen- meie sõbrad meid halvustavalt ei hinda ning kas võõraste arvamus peaks meile korda minema?

86492163_495507191341285_2032305887980290048_n (1)
(Pulmadeks valmis)

86776568_189877488742183_9200298364439101440_n (1)
(“Kui siin hinge kinni hoides viisakalt istun, ei saa keegi aru, et haaknõel mind õlga pussitab”)

(Imeilus õlasall ja vaene kolleeg kes mind aitama asus)

87099106_2760040534031127_3088928071122681856_n
(Keskel asuv roheline on pruudi kleidi toon)

 

87037039_209873550156047_7855871054151942144_n
(Kleidi juurest ei tohiks puududa ka uhked kuldehted)

87038672_505463157033615_6948144739937943552_n
(“Yes, madam, täpselt selle kleidi teen nagu soovite”)

 

24 kommentaari “Kleidisaaga”

  3. Liisa

    Ka siis annan ka teada: Ma nii naudin su kirjutisi!😍
    Kui su avastasin, jäi muu elu seisma ja ma lugesin kõik ära ja siis sa kirjutasid vahepeam nii harva… nüüd kirjutad jälle rohkem ja ma nii naudin! Puhas kuld!

    Ja su kleidisaaga! Sul ikka juhtub, onju!? Aga kiitus su pei…. eee sõbrale, et ta sulle NII kauni kleidi välja võitles. Muideks see sinine toon on kordades parem, kui see punakas. Kõik punapead peaksid ainult sellist tooni kandma! See toob juuksed nii kaunilt esile. Samuti kiitus su kolleegile, kes aitas kleiti päästa! Tundub, et tööd oli ikka kuhjaga! 😮

    Ja loomulikult need kleidid üldse. Wow wow wow!!!
    Sa oled nii kaunis seal.

    Ma olen ka kade 😒

    Meeldib

    Vasta

    1. Oi, ma ei tea mis ilma kolleegita teinud oleksin, päris ausalt. Ta aitas hiljem masina peegelduse taustal sirgendajaga lokke ka keerata, kõik saime tehtud 😁😁
      Sõbra puhul ma vahel täitsa üllatun, ta on pisut noorem ja hästi malbe tavaliselt, aga siis mina keeran kuskil jälle käki kokku ja kurdan kuidas terve maailm ebaõiglane on, siis ta läheb kohe asjatama- hambaarstid, ülemused, kõik mul paika pannud 😁 “Minuuuuuu Carolinti, arvavad, et sa oled siin üksi ja teisest riigist, jah, et saavad sulle kärbseid pähe ajada, eieii, sina oled minu moosipall ja mina ajan kõik asjad korda”, no ja siis ka olen nagu printsess herneteral, kammitakse juukseid ja ulatatakse datleid, see hoolitsemise kultuur on siin ikka väga suur, noh, eks muidugi sõltub ju palju inimese iseloomust, aga üldiselt naisi kummardatakse taevani siinses kultuuris.

      Meeldib

      Vasta

  4. “…oma moosipallile” :DDD Nii armas!

    Ma tahaks ka selliseid kulla-karraseid riideid kanda. Ja pruune silmi tahaks ja neid voogavaid pakse juukseid, mis neil seal kõigil on.

    Sa näed väga hea välja! Mulle küll meeldib see kleit, ilus värv ka.

    Meeldib

    Vasta

    2. Mul on tegelikult kaks küsimust ka. Võimalik, et poliitiliselt ebakorrektsed, palun ette vabandust. aga mind huvitab
      1. Mida koraan tegelikult käseb katta? Kui ma näiteks olen daam kübara ja salliga või räppar nokamütsi ja kapuutsiga või kannan turbanit või lüpsjastiilis seotud rätti… kas siis on ok? Või on see pigem kohalike rõivatootjate lobby ja korruptsioon, et peab olema kõigil sama lõige ja mudel?

      2. Eestis näeme, et kui taadid saavad võimule, siis püütakse tagasi liikuda keskaega. Aga meil on vananev elanikkond. Lähis Idas peaks olema enamus noorte käes. Ma lihtsalt ei usu, et pole mitte ühtegi noort naist, kes ei mõtleks : jah, nikaab on siinses kliimas praktiline, kaitseb tuule,liiva ja päikse eest. Mugav ka, ei pea kammima, meikima, raseerima ja end vormis hoidma. Aga. Kui teeks selle valgest täissiidist ja lühendaks 5 cm või õmbleks alla serva paela, oleks ju veel parem ja mugavam..
      Ehk mu küsimus on. Miks noored võimu üle ei võta ja oma elu lihtsamaks ei tee?

      Meeldib

      Vasta

      1. Väga hea küsimus, ma Koraani koha pealt kaasa ei oska rääkida, aga luban uurida.
        Teisele küsimusele vastuseks- See ongi nüüd see koht mida saaks kasutada hea näitena Eurooplaste ettekujutlusest.
        Hijabid ja abayad ei pea juba ammu olema kartulikoti-lõikest ja mustad. Vähemalt mitte GCC riikides (Saudi-Araabia, Qatar, Kuveit, Omaan, Emiraadid), Jeemenisse või Iraani pole veel jõudnud, ei oska kaasa rääkida.
        Bahreinis kannavad naised musta ainult nt õhtusöögil, mošeesse minnes.
        Eks paljud ka tihemini, lõiked aga oioioiii, millised kaunistused- teemandid, pärlid, sitsid-satsid, suled, mida kõike. Abayad on NIII ilusad! Värvivalik on iga naise enda teha. Minule meeldib nt korall-roosa ja siidist (hetkel on mul igaks juhuks kapis olemas must valge tikandiga, olen 3 korda kandnud, neist 1 kord nüüd pulmas kleidi peal kuna miski muu poleks seda ära katnud).
        Talvel kantakse sametit või villast.
        Pigem meenutab see tänapäeval nagu pikemat mantlit vms.
        Lisaks sellele on siin oma riidebrandid (nt Riva) kus on pikemate kõike-katvate lõigetega riided, kui aus olla ostan sealt ka ise, Hispaania mikro-moe kõrval värskendav lahendus, eriti kui pisut pontsik olla.
        Riided on siin väga väga ilusad, tänaval on alati nagu moeshow. Ja sõltub palju naisest, kes kui traditsioonilisest perest on, olen väga paljastavaid naisi näinud linna pildis.
        Isegi Saudis ei pea naised enam kaetud olema, kroonprints on neil väga avatud mõtlemisega ja viib koguaeg uuendusi läbi.
        Eks uuem generatsioon ongi aina enam ja enam avatud, aina enam õpitakse Euroopas ja Ameerika ülikoolides, see avab maailmapilti veel enam. Isegi geikultuur pole enam nii tabu.
        Eks muidugi kaugetes külades vanainimesed ja ekstreemusulised ajavad oma asja edasi, aga vahel ei saa mina arugi, et kuskil Euroopast väljas elan.
        Ma peaksin sellest täitsa postituse tegema, lisa veel huvi pakkuvaid küsimusi.

        Meeldib

      3. Eelarvamused on kerged tekkima, jaa. Samamoodi peetakse Eestit igal pool soviet riigiks kus me traktoritega ringi sõidame ja vee asemel viina joome, Saudi sõber käis Eestis ja oli täiesti üllatunud “Te olete siin ju nii ilusad ja haritud!”. Mul oli täiesti “No mida ma terve selle aasta sulle selgitada proovinud olen”.

        Meeldib

    1. Eile just Saudi-Araabia sõbraga, kes just vastupidi mu Eesti lugude julgustusel Eestit külastas, just saabus tagasi, arutasime neid asju, Saudis on ju ka hoopis teine elu kui meile meedias näidatakse- festivalid, peod, winter wonderland, naised saavad autot juhtida, nad ei pea ennast katma jne.

      Liked by 1 person

      Vasta
  6. Sohvi

    Võrratu, kuidas sulg sul jookseb, kust on pärit sinu kirjutamise anderikkus?
    PIka ootamise vahepeal võtsin vanad postitused uuesti ette ja ikka oli huvitav,
    sest kirjastiil on köitev ja sündmused on põnevad, siinmail selliseid ju ei juhtu.
    Edu ja vahvaid lugusid Sinult meile siia, põhjamaalisi rõõmustamaks.

    Liked by 1 person

    Vasta

    1. Aitähh nii armsate sõnade eest! Ma ei teagi kust selline kirjutamistuhin ja kõik, tean lihtsalt, et mulle on alati meeldinud jutte rääkida ja kirjutada, kuidas hästi välja ka tulnud, kooliajal läks juba kirjanditega nagu niuhti 😁😁

      Meeldib

      Vasta
      1. JK

        Kahjuks ei leia :/

        Aga kui mahti saad kirjuta, see on ka väga põnev teema. Üleüldse see elu seal tundub olevat põnev, niiet kirjuta palun rohkem! 😀

        Meeldib

      3. JK

        Vana hea google aitas pimedat, leidsin! 😀
        Aga kirjuta ikka oma sõbrast 😀 Kui lihtne seal üldse tõsist meest leida on? Mehed tunduvad olevat seal rohkem sellised “jutumehed” 😀

        Meeldib

      4. Kirjutan 😁 Ma arvan, et neid “jutumehi” on igal pool. Latiinosid ei ületa küll keegi 😁😁 Pigem on need jutumehed kuskil kuurortides töötavad araablased, neil on selline kuulsus, katsuvad õnne ja elu huvitavaks teha. Ma vist peakski sellel teemal kirjutama, läheks pikemaks.

        Meeldib

Lisa kommentaar