Eks Bahreinis elatud aja jooksul on juba üht-teist kuuldud ja kogetud, kõigist asjadest kirjutada ei saa.
Kui elu muidu on üsna üksluine, siis mõnel päeval lisatakse ka pisut vürtsi, paar kuud tagasi toimusid meil Bahreinis üle riigi sõja-alarmide kontroll, no selle aja kanti kus Jeemen ja Saudi üksteise peale solvunud jälle olid ja pomme otsustasid üksteisele saatma hakata.
Neil päevil soovitati kõigil, eriti välismaalastel, passe endaga kaasas kanda ning olla valmis iga hetk riigist evakueeruma.
Bahreinis asub suur Ameerika sõjaväebaas, kui USA Iraani armee kindrali kõrvaldas, kadusid baasis töötavad sõjeväelased kõik päeva pealt, ohutuse huvides.
Kolleegi peika töötab Ameerika mereväes, korraga ei teadnud ta oma kallimast enam midagi, e-mailidele ei vastatud ning telefonis valitses tühjus.
Ta ei teadnud kas ta kallim on veel Bahreinis või on evakueeritud, kas üldse kontakti saavad.
Kuna minu kabinetist on juba kord poolsalajane feministidenurk ja kohtumispaik saanud, siis olen seal nii paljudest asjadest patsientidega sosistanud, poolhämaras ja pead teki all, nii ka tookord. Kuigi see olukord tuli mulle endale suure üllatusena.
Nimelt Iraani kindraliga juhtunud olukorra järgmisel päeval oli aja broneerinud üks mu püsipatsiente- saabus kabinetti, ajame niisama juttu, patsient mainis, et ta ei tohiks üldse väljas ollagi.
Mina ei pannud seda lauset üldse tähelegi, tegemist oli minu jaoks 50-ndates vahva Kanada koduperenaisega.
Uurisin, et kuidas tal muidu läheb ja millega tegelenud on.
Patsient vaatab sügavalt otsa.
Kordan küsimust, äkki ta ei saanud minust aru.
“Sa tead ju, et ma ei saa neile küsimustele vastata”, ütles naisterahvas seejärel.
Ma ei saanud ikka veel midagi aru! “Sa… sa ju ei tööta ometi sõjav…???”.
Vot sulle eelarvamusi. Koduperenaine….
Tuli välja, et mu patsient on terve oma elu sõjaväele pühendanud, ta ei saanud mulle vastata kui paljud neist riigist lahkunud on, aga istus mu kõrvale ja võttis käest kinni “Carolin, sa meeldid mulle, ma ei tohi sulle midagi öelda, meid võidakse ka praegu pealt kuulata. Ära usalda kedagi, päeva lõpus ei hooli nad kellestki, eriti meist. Ma ajan praegu asju, et kiiremas korras riigist koos abikaasaga lahkuda, seda teevad paljud ameeriklased, siin pole enam meile ohutu. Sa pole küll ameeriklane, aga ega inimesed siin su rahvust tea, hoia küladest ja väikelinnadest eemale, eriti õhtusel ajal”.
Mul tulid külmavärinad seal ninapidi sosistades!
Mõned päevad hiljem olukord taastus ning sain sõjaväelastest patsiendid tagasi.
Seejärel oli igapäevaelu rahulik üsna kauaks.
Kuni praeguseni- uudised Coronaviirusest hakkasid levima, aga Bahreinis neid keegi väga tõsiselt ei võtnud ega isegi ei rääkinud, esimene vestlus sellel teemal oli eelmine nädal filipiinlasest kolleegiga, kes saabus kodumaalt puhkuselt ning Bahreini lennujaamas kontrolli võeti kuna peeti hiinlaseks, tollal tegime olukorra üle veel nalja.
Sama aja paiku plaanisin puhkust Taisse ja Balile.
Ja siis korraga jõudis kätte 25. veebruar.
Hommikul saime teate esimesest Coronajuhtumist- Iraanist saabunud, läbi Dubai Bahreini lennanud koolibussijuht, kellel sümptomeid ei avastatud ning kes jõudis mitmel päeval isegi kolme kooli lapsi sõidutada.
25. pärastlõunaks oli nakatunute arv jõudnud juba 17ni, teadsime, et need numbrid aina kasvavad.
Kirjutasin eelmises postituses põgusalt riigis tekkivast paanikast, apteekides on (väidetavalt) otsas maskid, käte deso vahendid, anti bacterial salfakad- käisin 25. läbi mõned apteegid, kõik olid murelikke inimesi täis.
Kahjuks on antud olukorda ära hakanud kasutama paljud apteegitöötajad- maske müüakse liigkasuvõtmise eesmärgil mitmekordse hinnaga, õnneks on sekkunud politsei ning osad apteegid on suletud ning paljud saanud hoiatuse.
Mis ei tähenda muidugi, et olukord muutuks, tänase seisuga väidavad ikkagi paljud kohad (suure muheluse saatel) et neil küll maske enam pole.
Samas on näha facebookis aina kasvavat musta turgu kus kõiki neid kaupu pakutakse, või sosistatakse tänavanurgal, kas on maskisoovi.
Muidugi on neid, kes ütlevad, et maskid ei aita viiruse levikut takistada või, et inimesed kannavad neid valesti, aga kui see 1 mask on ainus mis kellelegi kuidagigi meelerahu toob, siis las ta kannab!
Teel töölt koju olen näinud inimesi isegi magamiseks mõeldud silmaklappe suu ees kandmas, osad moslemnaised usuvad, et nende peakate on piisav kui sellega suud katta.
Tänaseks on 6. märts, otsustasin asjade kulgu natukene jälgida, enne kui edasi kirjutan.
Suurem paanika on möödas, valitsus sekkus ning apteekidel ei ole lubatud liigkasu võtta, välja on antud ametlikud nõuded kui palju maskid maksta tohivad, mis ei tähenda muidugi, et kavalusel piire oleks- paljud kohad siiani väidavad, et surgical maskid ja N95 on otsas ning müüvad selle asemel halva kvaliteediga nn tolmumaske. Kuna neile pole piirhinda pandud ja inimesed ostavad hetkel ükskõik mida, vähemalt, et midagi oleks, siis teenitakse nende pealt head raha.
Koolid on suletud, alguses vaid esimese nakatunud (kuna tegemist oli bussijuhiga) mehe poolt juhitud busside koolid, hiljem juba kõik. Alguses suleti vaid 2-nädalaks, nüüd pikendati terveks kuuks.
On töökohti, kus palutakse hiljuti reisinud töölistel võtta palgata puhkust.
Hetkel on Bahreinis nakatunude arv 55.
Võrreldes alguspäevadega on meeleolu kõvasti rahulikum, valitus on astunud samme rahva toetuseks- kliinikute ees jagatakse tasuta maske ning kätepuhastusvahendeid, kutsutakse üles end kontrollima.
Inimesi rahustatakse, et nakatumise korral tehakse kõik, et neid aidata, käsi väänama ning avalikult vaatamiseks linna keskele üles ei riputata.
Esimene nakatunu on loetud terveks, 2 päeva tagasi vabastati ta kliiniku valve alt, enne seda tegi meesterahvas ka videosid oma haiglas veedetud päevadest, näitamaks, et tema eest kantakse head hoolt.
Arvatakse, et Iraan sai nii suure Coronalöögi kuna siinsetes riikides on väga populaarne minna Hiinasse õppima, tean isiklikult mitut tuttavat, kes seal meditsiini õppisid. Ju nad siis viiruse alguspäevil kodumaale saabudes enda teadmata selle ka kaasa võisid viia.
Olen proovinud saada infot Saudis toimuvast, Saudi nt infot ei jaga, teavitatud ei ole ühestki nakatunust (ilmselt üleriigilise paanika vältimiseks) veel paar päeva tagasi käisid mul patsiendid ning osad neist uskusid, et nende riigis Coronaga probleeme pole.
Praeguseks on Saudi keelanud riiki sisenemise nakatunud riikidest saabujatel, isegi kõigi moslemite püha paika Mecca Kaabasse on hetkel keeruline rännata.
Samuti peatas Saudi turismiviisade väljastamine, kui Saudi-Araabia elanik soovib nt Bahreini tulla peab tal kaasas olema pass, enam ei piisa vaid ID-kaardist, piiril peab näha olema, millistes riikides sa hiljuti viibinud oled ning selle alusel kas lastakse riiki või ei.
Olen mõistnud, et Bahrein on saanud nakatunud riigi kuulsuse ning võib ka olla, et Saudi-Araabia elanikel on keelatud siia tulla, see nädal tühistasid kõik tolle riigi patsiendid oma protseduuriajad, Bahrein on täiesti tühi!
Ma polegi sellist tühjust liikluses varem näinud.
Sellega seoses sattusin ka väga ebameeldivasse olukorda- Eelmine neljapäev külastasin kohalikku toidufestivali, tagasi koju tulles käisin poest vett ostmas, pood asub kodust jalutuskäigu kaugusel. Tavaliselt on tänavad inimestest pungil, too õhtu oli aga täielik vaikus. Kõndisin omaette ning kuulsin, et tagant läheneb auto. Minu kõrval auto peatus ning korraga hindasid mind pealaest-jalatallani araabia keelt kõnelevad noormehed (no nii 20 alguses) pilguga, mis pole absoluutselt lubatud. Auto kiirendas ning sõitis edasi. Väga toimunule ei mõelnud ning kõndisin kiirelt edasi, jõudsin just pargitud autode kõrvale kui sama auto otsa ümber pööras ning minu suunas sõitis! Sain aru, et midagi on valesti, aga ei jõudnud kotist telefoni haarata, auto oli tagasi! Kuna ühelt poolt olin suletud pargitud auto kõrvale ja teisel pool oli too auto, siis minna polnud enam kuhugi, autol olid klaasid alla lastud ning kõik autos viibivad 4-5 noormeest olid käed välja sirutanud ning proovisid mu tagumikku ning keha kobada, ise samal ajal naerdes. Ega nad kaua proovinud, sõitsid kiirelt edasi. Olin nii shokeeritud, proovisin võimalikult kiiresti enda majani jõuda, vaatasin veel mitu korda selja taha, ega auto rohkem tagasi sõida.
Tavaliselt poleks selline asi võimalik, sest kui keegi näeks, siis kindlasti tuleks vahele, tol õhtul olid aga tänavad tühjad.
Kitusin telefoni teel peikale muidugi juhtunu kohe ära, kes 5 korda minestas, 3 korda kopsupõletiku sai shokist ning kes keeldus uskumast, et tegu kohalike noormeestega oli, ikka kindlasti Saudi noormehed. Kõik halb tuleb muidugi naabrite kaela ajada.
Peika kinnitas, et selline asi pole absoluutselt lubatud, kui politsei oleks näinud, oleks need noormehed vastutusele võetud. Siinsetes riikides ei tohi nimelt mehed võõraste naiste poole isegi vaadata, pimedas krabamisest me ei räägigi, see on väga suur patt.
Nii, et inimtühjad tänavad pole isegi niivõrd ohutus riigis nagu Bahrein jalutamiseks parim mõte.
Üldiselt uudiste ja infoga on siinsetes riikides nagu on, ei ole piisavalt korraldatud infoliikumist, väga paljud uudised levivad suust-suhu ning inimesed usuvad erinevaid asju. Tänu sellele on kindlasti paljud paanikas, poodides ostetakse suures koguses toidutagavara ning avalikud kohad on tühjad.
Mis oli minu jaoks väga huvitav, eelmise postituse järel, Bahreinis toimuvast, sain huvitavat tagasisidet- nt saadeti mulle link Eesti arvamusest Corona olukorrale, see oli nüüd u nädal tagasi, ajal kui Eestis polnud ühtegi nakatunut. “Pisut teist arvamust ka” kirjutati mulle lingi juurde. Eks lugesin siis sealt- Eesti teab täpselt kuidas antud olukorras käituda ja pea hoitakse selge.
Lugesin artikli eeskujulikult läbi, aga targemaks ei saanud.
Kuidas me võrdleme omavahel Euroopas kiirelt arenevat riiki, kus tollal viirust veel polnud, Lähis-Idas alles areneva riigiga, kus olukord juba haripunktis oli, kui palju on Bahreinis immigrante, kes on siia saabunud illegaalselt ning kes ilmselt oma nimegi ei oska kirjutada, lugemisest rääkimata.
Need inimesed ei tea midagi viiruste iseloomust ning meditsiinist, nemad käituvad vastavalt sellele, mida näevad ning kuulevad.
Minu eelmine artikkel polnud enam “arvamuse avaldamine”, tegu oli tollel hetkel ümbritseva keskkonna kirjeldamisega.
Kui ma istun ühistranspordis ja minu ümber kannavad kõik inimesed maske, siis nii lihtsalt ongi. See polnud minu “arvamus”, et inimesed peaksid maske kandma.
Eestit ning Bahreini ei saa omavahel lihtsalt üldse võrreldagi.
Lisan tihti oma postitustele juurde, et kõik tekst, mida kirjutan, tugineb puhtalt minu enda kogemustele- mina ise käin oma kahel jalal, tüütan läheduses olevaid inimesi küsimustega ning kirjeldan enda ümber toimuvat.
Ma ei tee koostööd mitte ühegi ajakirjaga, see on minu isiklik blogi.
Mulle juba loomult meeldib kõike ehedalt välja uurida, meeldib näha nn päris elu selle kõige kaasnevaga.
Sõber (Saudi-Araabiast) sünnipäeval just ütles “Sa oled ikks üks omapärane tütarlaps, too sind peenesse restorani ja sa oled rõõmus. Vii sind aga kõige pisemasse räsitud kohalikku toiduputkasse ja sa ei suuda elevust alla suruda.”
Mul on vahel nii raske end tagasi hoida, et tänaval inimestega mitte rääkima minna “Terää, a kust sina pärit oled? Näen, et proovite siit prügikastist asju leida, mis teie nimi on? Kas te olete õnnelik? Mis teie LUGU on, kuidas teie Bahreini sattusite?”
Jah, Bahrein ja teised GCC Pärsia lahe riigid on rikkuse ning jõukuse sümbolid, aga see on vaid mündi üks külg ning minul on soov teisest küljest pisut rohkem selgust saada.