Ühe parfüümi lugu
“Kujutle, Bahrain, 2018, olen teel hommikusöögile oma lemmik restorani”

Nii me seal sõbrannaga parkimiskohta otsisime ja peikasid klatsisime, kui mina enam end tagasi hoida ei suuda ning uurin, mis lõhnaõli sõbrannal täna on, niiii hea! Tema vastab, et pole kindel, aga ilmselt 1 lõhn, mille kunagi Eestist kuskilt butiikpoest ostis, lõhn oli nii kallis olnud, et oli veel emaga kohvi jooma ja järele mõtlema pidanud minema, aga süda rahu kuidagi ei andnud ja nii tagasi ostu sooritama mindi.
Parfüümi nime ta mulle tollal ei öelnudki, kas ei tulnud siis meelde, ei tahtnud sarnaselt lõhnama hakata või olin ma tema meelest selle lõhna jaoks liiga vaesur.
Proovisin leppida mõttega, et ma ei leia kunagi seda lõhna üles.
Aastad läinud ja mul on igalt poolt kõrvu ja silma jäänud mingi teise parfüümi hype. Kuningannade ja jumalannade lõhn, Baccarat Rouge 540. Ja no, teame kõik, kuidas sellega on, kui sa mingi mõtte endale pähe saad, hakkad seda kuulma ja nägema kõikjalt, eksole.
Minul oli täielik kinnisidee (need tekivad mul kergelt, nagu me juba teame, köh, Marmara Sterling, köh) et mina pean teada saama, kuidas see lõhnab. Kuna seda lõhna väga ei liigu, mõtlesin juba Hussainile soovi edastada ja las tema siis mõtleb, kodus küünlavalgel, oma kassi ja hiirtega, kuidas seda leida, Bahrainis ja Saudi-Araabias on seda k.i.n.d.l.a.s.t.i.
Samas ei tahtnud temale ka oma soove kaela riputada, igaüks peaks oma soovid ikka ise ka vahel täide viima.
Nii, aeg aina läks, polnud kuidagi leidnud viisi seda lõhna leida, kuni ÜLEEILSENI! Taevaväravad avanesid ja kuldsete kiirte embuses astus mu tööjuurde naine, kes lõhnas nagu kuninganna ja jumalanna. Nuusutan pikalt õhku- taevane paradiiiiiis. Oot, miks see nii tuttav tundub? Kas see… Ei saa olla… See on ju… See on see parfüüm 2018-aasta suvehommikust!!
Hiilisin siis nagu vana jälitaja kliendi järel, mõtlemas viise, kuidas oleks viisakas ta laps pantvangi võtta ja lõhnapudelit endale nõuda.
Nii ekstreemsusteni tookord veel siiski minema ei pidanud, naisterahvas oli nõus jagama lõhna nime.
Ja kas te arvate ära, mis see olla võis. Mis oli see aastate-tagune lõhn, mida ma kuidagi unustada ei ole suutnud.
Ma tutvustan teile – Baccarat Rouge 540.

Ärge tulge mulle ütlema, et see polnud saatus.
Ja kas palun keegi kirjutaks Hussainile ja selgitaks talle rahulikult, et tal pole mingeid uusi hambapuure ega proteese tööle osta vaja, mulle on parfüümi vaja.