Jälle hambaarstil

Kätte jõudis see õnnis päev mil täiesti pahaaimamatult, suu nii kõrvuni et ikka kõik 3 hammast näha oleks, naersin, nii et peika oli korraga:”Oot oot, mis siin on, naerata ja ütle aaaaa” mulle sõrmed suhu pistis.
Lõpuks sai ta aru, et need heledalt siravad tulukesed, mis silmi kissitama panevad, on minu udupeened vineerid, mitte aknast sisse paistvad tänavavalgustuslambid.
Õnneks tüli majja ei tulnudki, peika oli hoopis positiivselt üllatunud kui ilus ja loomulik kõik välja näeb, uuris veel pisut ning selgitas kuidas mida tehakse, kuidas on tähtis leida õige arst kes kvaliteetset tööd teeb.
Näitas huvitavaid pilte kuidas vineerid näokuju järgi valitakse, milline vineer millisele kujule sobib, lisaks näitas pilte töödest mis kuidagi kriitikat ei kannata.
Sain aru, et mul on kvaliteedi osas ikka väga vedanud.
Uuris veel kuidas kogu protsess läks- eks mina lasin emotsioonil siis voolata, tagasi ei hoidnud…
Nimelt, vineeride plaani alguses sai kokkulepitud hind ning alumiste hammaste valgendamine- see oleks tasuta. Peika lemmikarst lubas veel soodustust teha.
Kui ma siis lõpuks maksma läksin, vaatas mulle otsa 300 BD ( u 700 Eur) suurem arve, mille sisse oli arvestatud ka valgendus!
Ütlesin vastuvõtuneiule, et see peaks küll tasuta olema, aga tema ei teadnud sellest midagi. Arusaadav ka, eks tema lihtsalt edastab arve, mis on arvutis kirjas.
Samal ajal möödus vastuvõtust minu arst Ali, kellelt kohe küsisin, et miks valgendus arvega on, teine arst (peika lemmik) lubas selle algusest peale tasuta!
Ali lihtsalt naeratas :”Mina ei tea sellest midagi”.
VALETAJA! Ta teab väga täpselt, lisaks proovis ta ka vineeride lõpphinda oma “ma enam ei mäleta” jutuga mulle 400 BD (u 920 Eur) kallimaks väänata.
Ega ma väga kraakleja pole, aga siis oli juba küll, et oot-oot, kokkulepped olid teised. Vineerid sain soodsamaks kaubeldud ning valgendamise kohta lubas ta uurida teiselt arstilt.
Tulin koju, tegin muidugi seda, mida kõige rohkem oskan- nutsin peatäie- MIKS peab igal sammul olema valmis, et keegi tahab sulle külma teha/sind rahadega petta/sind muul moel haneks tõmmata, usalda mitte kedagi noh!
Kui te kunagi peaksite Araabia riikidesse elama/äri tegema tulema, ÄRGE USALDAGE MITTE KEDAGI.
Usaldus ning soe süda on siinsetes riikides suurimaks nõrkuseks.
Peikale kah kitule toona minna ei saanud, ta ei teadnudki, et vineere üldse tegema hakkasin, tema meelest poleks midagi vaja olnud, oleksin oma hiire juustu tooni/augumaterjali hammastega ilmselt vanaduseni võinud olla ning ikka tema meelest kõige ilusam neiu Bahreinis olnud. (Nagu ma seda usuks, nägin küll seda õnne ning kergendust ta silmis kui mu ilusaid uusi hambaid nägi).
Mõtlesin ning nukrutsesin- ilmselt kõlan nagu viimane vanainimene, aga hetke Corona-olukorra taustal poleks mul olnud seda lisaraha kuskilt võtta, keegi ei tea mida järgmised kuudki toovad, peab oma väljaminekutel kriitiliselt silma peal hoidma.
Eks jonn tekkis ka juba- ma ei saa lasta ennast niimoodi lüpsta!
Kuna Ali mingeid vastuseid ei andnud, tulin välja plaaniga- lasin kohalikul kolleegil hambaarstile helistada, mängida uut patsienti ning küsida teise arsti number, no selle toredama.
Bahreini kolleeg lisas veel, et tema üldse aru ei saa, mida ma siin muretsen ja plaani haun, tema läheks lihtsalt suure kisaga kohale ja trambiks niikaua jalgu kuni asjad tema soovi järgi tehtud saavad.
Ma soovisin ikka pisut vaiksemalt sellega ühele poole saada.
Kogusin mõned päevad veel julgust, arved olid õnneks kõik olemas ning saatsin sellele toredamale arstile whatsi oma murega. Pildid ja selgitused kõik juurde, ning jäin südamevärinal ootama.
PIIP-PIIP.
Seal see oli… teadaanne, kas see ja järgmine kuu veel toidupoodi saab minna või maksan nii, et järgmised kuud olen sunniviisilisel dieedil.
Õnneks too arst (Hussain) oli väga arusaaja, tema ei teadnudki, et selliseid rahasummasid tahetakse, lubas kõik järele vaadata, valgendus pidi kindlasti maha võetama ning ka teisi lubas kriitiliselt vaadata.
Mul oli muidugi suur kergendus, AGA, ära hõiska enne õhtut- kohale minnes oli kabinetti Hussaini kõrvale ennast istutanud muidugi ka Ali, käed risti rinnal ja IGA JUMALA KORD kui Hussain mingid numbrit väiksemaks tahtis teha, segas Ali vahele ning ütles midagi, mille tulemusena toredal arstil ka lõpuks “Jah, sul on vist õigus” oli!!
MINE P—-E, ALI!
Nii palju ma seal ikkagi õiglust seadsin, et valgenduse sain tasuta, vineerid sain originaalhinnaga, lubatud allahindlust ei saanud, aga ega seda ei saanudki nõuda-allahindlus pole siiski kunagi kindel. No, vähemalt ei maksnud lisa.
Muidugi jäi sinna veel lisasid, millega kuidagi nõus ei ole, aga siiski makstav summa tuli kokku madalam.
Edaspidi hakkan ma IGAL pool paberit, pastakat ning salvestisi kaasas kandma- KÕIK LÄHEB MUST-VALGELT KIRJA!!
Kui peika järgmine kord “Tulen homme kell 8” lubab tulla- SEE LÄHEB KA KIRJA.
KÕIK MÄRGIN ÜLEEEEZZZ (hullumeelne naer).
Kui peika siis vineeriteost aru sai, selgitasin ka toda olukorda ning seda kuidas oma viimset päeva neil vastuvõttudel uskusin nägevat, märkasin küll teise kulmu aina enam ja enam kerkivat, aga kuna ta midagi ei öelnud, ei osanud mina ka midagi arvata.
Kuni siis tänaseni- mul oli jälle arstiaeg, peika lubas autoga ära viia, helistas veel kliinikusse, et tema Aliga suhelda ei soovi, ainult Hussainiga.
“Nii armaz”, mõtlesin omaette, teine nägi veel nii rõõmus roolis välja kah.
Teel kliinikusse ikka imetlesin kui nunnu üks inimene olla saab ja latrasin teisel kõrvad villi ning silmanägemise uduseks, mille tulemusena kliinikust puha mööda sõitsime ning vastuvõtule pisut hiljaks jäime.
Aga pole hullu, maskid ette ning vastuvõttu- eelseisvast draamast ei osanud ma tol hetkel veel mitte midagi aimata. Peika aga naeratas, tegi pai ning jäime ootama.
Ja kui kabinetti saime- ohsapühajeesus (okei, jeesusel polnud selles loos mingit osa)- draakon ärkas!
Ma ei jõudnud tagumikku toolilegi saada kui peika kõik ette võttis- kõik said oma jao, ma olin vist hetkega näost tulipunane!
“TE TEGITE MU MOOSIPALLILE HAIGET, TAL OLI VALUUUUUS” arstid (Hussain ja ta kaksikvennast hambaarst Hasan) vaatasid teineteisele õuduses otsa.
“TE EI LUBANUD TAL PISSILE MINNA, MIS MÕTTES HABIBTI EI TOHI WC-SSE MINNA, CAROLIN, KUI KAUA SA SELLEKS HETKEKS PROTSEDUURIL JUBA OLID”
“KUS SEE ARSTIÕDE ON, KES ÜLDSE EI HOOLINUD, ET CAROLIN ÄRA EI LÄMBUKS”
ja nii edasi ja nii edasi, rohkemast ma aru ei saanud, draama toimus araabia keeles ning subtiitreid ei jagatud.
Mul oli nii valehäbi!
Eks ma kitusin ju küll, aga mitte teistele jagamiseks.
Miks peika aru ei saa- ma olen EESTLANE, ma kitun talle ja tervele Eesti riigile oma blogis, ega see ei tähenda, et seda arstidele edasi peab siis rääkima.
Ikka vaikselt selja taga tuleb ära toriseda, arstile tuleb ikka naerata “Aitäääh, jah, kõik on hästi, kõik meeldib” noogutada.
Ja niimoodi Corona ajal, mul pole võimalust kohvreidki pakkida ning teise riiki häbist põgeneda- kõik piirid suletud!
Ta oli seal ikka väga vihane, lõpuks see tore arst võttis talt käest kinni ja proovis rahustada, kõik arved toodi välja ning suur selgitustöö käis, minul tuli vaid peedipunase näoga pealt vaadata.
Ja et draama ikka tõelise telenovela mõõtmed võtaks, läks lahti uks ning sisse astus suure naeratuse saatel üllatusesineja ALI.
Ma tahtsin maa alla vajuda, ta oli ilmselt kõike ukse taga pealt kuulanud. Peikal hakkas teda nähes ninast tossu tulema.
Lõpuks rahunesid kõik maha, mult võeti hammastelt uued jäljendid ning lubati enne/pärast pildid saata, mida juba väga ammu postitada olen tahtnud, aga neil tundub alati meelest minevat. Kell on tänaseks öö, ilmselt läks meelest ka seekord.
Peika soovis, tulejutt sõõrmetest väiksemaks jäädes, et ka tema hambad üle vaadataks, Ali hakkas selle peale end töövalmis sättima, sai aga sama kiirelt oma veast aru peika pilku nähes, ning istus ruttu tagasi. Ainult Hussain tohib peiksi hambaid vaadata.
Vastuvõtult lahkusime õnneks siiski sõbralikes nootides, tegime tsaupakaa ning jalutasime peikaga nagu kaks vanakest, üksteise Corona-maske sättides, tagasi autosse.
Autos torises peika muidugi edasi- Ali talle kohe kindlasti üldse mitte ei meeldi.
Samal ajal minu kätt silitades “Habibti, sinu peale ei ole ma üldse pahane, eksole, üldse pole, ainult Ali”.
Järgmine kord arstile minnes kavatsen ma Coronamaskile lisaks ka nägu varjavat maski kanda.

(Pildil kaksikutest hambaarstid Hussain ja Hasan. Hästi toredad ning kelle käeall veel hirmu pole tundnud)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s