Tere, minu nimi on Carolin. Ma olen võtnud juurde 6 kg, sest jõusaalid olid pikka aega suletud, mu süda oli mitte-töötava suhte pärast katki ning tekkis meeletu tung kurbus toitu matta.
Ja nii ongi. Ma tean, et ma tegin meeletu töö ja pool sellest on kadunud kuna toppisin endale toitu kurku nagu valmistaks ennast olema Tänupüha kalkun. Kas mind too hetk huvitas? Ei. Mind ei huvitanud too hetk mitte miski, mul oli depressioon.
Ma olen nüüdseks vaikselt jälle jalutamas hakanud käima, täna tegin pikema work outi jõusaalis, ma tunnen ennast palju palju paremini. Ma tunnen, et tulin (praeguseks) välja surnud ringist oma kurbus toitu matta. Jälgin oma menüüd ning teadvustan mida söön.
Sellistel hetkedel tuleks endale teha pai ning sisendada, et olen tubli, saan sellega hakkama. Enda piitsutamine ja enda materdamine “Oled ikka loll, vaata, 6 kg! Oled õnnelik? Hea elevant ikka oled” ei aita kedagi. Uskuge mind, sellised mõtted saadavad mind igapäevaselt.
Tunnen puudust toetavast sõpraderingist, kes mu enesehinnangut aitaksid jälle taevasse (või siis vähemalt ninaotsani) tõsta ja ütleksid, et ma olen täiega tore ja tegija. Kõige lähemad ja toetavamad sõbrad on küll kaugel Eestis, aga õnneks, ma ei väsi korrutamast, on mul maailma parimad patsiendid! Mu kabinet on nagu tõeline feministide salakontor- nii palju komplimente, nii palju saladusi, nii palju kaasaelamist, nii palju üksteise tagant utsitamist ja kaasaelamist. Naistelt kellega sind ei seo miski muu kui see 30 minutit mis nad sinu juures protseduuril veedavad.
“Ma saan sellega hakkama! Ma võtan ennast jälle käsile!” käsi rinnale tagudes täna jõusaali ma siis sisenesin, ust hooga enda ees lahti lükades. Tegin tund aega hoogsat kardiot, kõhulihaseid (jeap, no ei jaksanud enam nii palju kui veel paar kuud tagasi) ja mis ma siis märkasin? Jõusaali oli ilmsüütult eksinud 1 ilma igasuguse järelvalveta noormees! Well, hello. Punnitas seal musklit punni ajada. Ja ega mul siis ka aega polnud raisata.
Sammusin tähtsat nägu tehes noormeheni, koputasin õlale ja selgitasin, et nüüd on sellised lood- mina olen õnnistanud teda enda uus gym buddy olema ja täna tahaks ma ilgelt õlalihaseid treenida ja mis ta mulle selgeks kavatseb õpetada. Lisaks mis ta telefoni number, ema nimi ja auto värv on ning mis ajal ma teaksin järgmine kord jõusaali tulla. Vaene Abdalrahman ei julgenud midagi vastu vaielda- tegime full set õlapäeva ja kohtume juba varsti uuteks väljakutseteks.
Vot, siit õppetund- tuleb ennast ikka rohkem kodust välja ajada, tutvub toredate inimestega (loe- saab sundida kedagi endaga sõber olema)