Täiesti lõpp, ma täiesti kindlalt alustasin üht postitust, aga elu tuli vahele ja ma pole paar päeva läpakatki avanud.. ja nüüd on see postitusebeebi kadunud. KA-DU-NUD! Kuhu? Ma ju ometi salvestasin … Vot, niimoodi kaotan ma oma peikasid ka, nagu olid olemas, paar päeva tegelen oma asjadega ja siis korraga avastan, et va sindrinahad on vahepealset aega kasutanud ja nelja-tuule poole vehkat teinud.
Tea, kas peaks kadunud postituse kohta kuulutuse palmidele kleepima… hö-hö-höö #aastanali2018
Aga eks alustan siis uuesti, seekord tahaks ma kirjutada ilukultuurist Bahreinis ( usun, et see laieneb paljudele Lähis-Idas, aga hetkel puutun lähemalt kokku just bahreinikatega )
Kui Hispaanias on kõik nii vaba- kanna mida tahad, kammi juukseid kui tahad või ära kammi, meikimise peale pole üldse vaja aega raisata ning keegi ei hinda sind su meigikorra ega firmariiete järgi ( okei, katalaanid on pisut teine teema, aga sellest pikemalt teine kord ) siis seda valusamalt tõden igapäeva elu Bahreinis. Naised siin on nagu meigikooli toolist tõusnud. Kindlasti mängib oma osa riietus, paljud naised kannavad kodust väljas hijabe ( naiste must üleni kattev riietus ) jättes paljaks vaid näo ( paljudel ka mitte seda ) ning kuna riietusega end näidata ei saa, pannakse rõhku meigile ning näole. Silmad on väga rõhutatud ning kasutatakse tugevaid toone, punane on tulipunane ning must on süsimust. Lisaks ei ütle keskmine Bahreini naine ära ka ilusüstidest ning noa alla minekust.
Kuna minu rasked töötegemise päevad on otsa saanud ning umbes nädal on olnud vaba graafik, siis tundis ka üks siinsetest bossidest, et olen välja teeninud külastuse ilusalongi, ma ise ei teadnudki, mille täpselt sisse kasseerisin, aga lubati, et mu nägu on pärast seda prink kui beebi pepu. Ma muidugi loodan, et sain selle külastuse enda imelise tehtud töö eest boonuseks, mitte, et kohalikel mu komedoonist nägu juba õõvastav vaadata oli…
Mina magasin õigel päeval muidugi sisse, Nawal pidi lõpuks koputama tulema, kuidagi suutsin ma 10 minutit hiljem padjanäoga siiski juba autos istuda.
Kohapeal oli õnneks ka kohvimasin, millele Nawal osutas “Sulle vist kulub ära”, aga mina viisaka neiuna siiski keeldusin, “See on tasuta, kamoon, joome kohe mitu” sosistas Nawal uuesti. Nojah, ole rikka ärimehe abikaasa või mitte, kõik teavad,et tasuta söögile ei öelda “ei”.
Vaevalt sai kohvivaht topsi joosta kui üks teenindajatest ootesaali tuli ja oma klienti hüüdma hakkas, mina vaatasin uniselt suhkrut liigutades teenindajate otsa ja mõtlesin omaette, et no on klient, endal aeg kinni pandud ja nüüd kuhugi kadunud, on ikka inimesed, mille peale Nawal mulle “Carolin… nad kutsuvad ju sind” sositas. Nii piinlik, aga ma tõesti pole veel “kodus” kõigi nende erinevate aktsentide variantsioonidega mida siin igapäevaselt kuuleb, eriti hommikul enne oma esimest kohvi…
Protseduuriks oli “Hydra Facial” . Kuna mina sain protseduuri kingiks, siis ei maksnud ma midagi, hiljem hindu vaadates jäi hing kinni, hinnad algavad 60 BD lihtsam variant/130BD süvapuhastus( korrutada 2.3ga EUR saamiseks ) sõltuvalt millises salongis ja kui põhjalikku protseduuri soovida.
Ruumi sisendes paluti mind lamamistoolile, tutvustati protseduuri käiku ja soovitati lõõgastuda, ennem pidin muidugi kõik allergiad, botoxid ja täitesüstid üles tunnistama. Botoxit olen teinud 1 korra elus, viimane kord Eestis käies, aga see oli 3-4 kuud tagasi ning ei pidavat nende tööd enam segama. Botoxi kasuks otsustamine võttis kaua aega, Hispaania päikese käes silmi kissitamine ja liigselt emotsionaalselt näo liigutamine on oma jälje jätnud ja mul oli kulmude vahele üsna sügav “kurjuse korts” tekkinud, ignoreerisin seda mitmeid aastaid aga lõpuks hakkas see enesekindluse pihta. Kuna ma igapäevaselt meiki ei kanna, paistis see väga välja, sõrmega isegi andis selgelt tunda- vagu oli silmade vahele tekkinud, poleks kunagi uskunud, et selliseid valikuid juba 28-aastaselt tegema pean, ning kui lõpuks meiki kandes märkama hakkasin, et jumestuskreem sinna kortsu valguma hakkab, sain aru, et midagi on vaja ette võtta. Sõbrad muidugi arvasid, et kujutan kogu probleemi endale ette ja piltidelt pole midagi näha, aga olgem ausad, kes meist endast kompromiteerivad pilte kuhugi lisaks, valin ju ikka selle kõikse ilusama ning lasen veel 5 insta filtrit kah peale…
Näiteks enne botoxi tegemist käisin passi pikendamas, hommikul vara loivasin kohale, et kiirelt asjaga ühele poole saada, ennast pildistamiskabiini peeglist nähes ehmusin ikka päris korralikult , eks hommikuti oleme me kõik pisut loppis, aga selliseks vaatepildiks polnud ma siiski valmistunud…
Nüüd ongi mul oma viieks aastaks taskus pass kus näen välja nagu 40ndates üksikema, kes pole viimased 3 aastat rohkem kui 3 h korraga magada saanud, kellel on kaelas majalaen ning kelle eksmees vanglas istub. Lisaks on mu “kurjuse korts” sellel pildil passis vägagi näha. Eks ma siis kannan oma taaka, jumal üksi teab kuidas üldse mind lennujaamades kuhugi lastud on kui päriselus selline hästi lõhnav lilleke laua tagant vastu vaatab kurja üksikema asemel…
Ja kui aus olla, siis ma ei saaks rohkem rahul olla oma valikuga! Möödas on u 3-4 kuud ja mu laup on nii ilus ja sile! Mõjuma hakkas botox küll alles 1-2 nädalaga. Iga hommik vean sõrmega üle näo ja ausalt, palju enesekindlam tunne on!
Kuna kulmu ei saanud enam pikalt kortsudada, olen õppinud “kurjuselihaseid” ka ise kontrollima ja vajadusel lõdvestama, ma ei tahaks end kaotada ilusüstide kirjusse maailma, ei usu, et botoxidki nii pea uuesti kasutan, vb alles aasta-kahe pärast.
Kui võrrelda inimesi erinevates maades, siis minu jaoks isiklikult on jaotunud arvamused nõnda-
1. Eesti- hinnatasemelt kõige kättesaadavamad(personaalselt minu jaoks) ning kallimad protseduurid kavatsen alati Eestis teha, samuti mängib minu jaoks rolli, et protseduuri läbi viia saaks minust 100% aru.
Eestis elades on jäänud mulje, et naised on erinevatele iluprotseduuridele rohkem avatud( kohati on osad naised jäänud lõksu 90-ndatel moes olnud kassiküüntele ning liigsele solaariumi kasutamisele. Mis siin pattu salata, isegi samas sõltuvuses olnud ) kuid siiski jääb meik üsna naturaalsele tasemele võrreldes näiteks Lähis-Ida naistega.
Minu tutvusringkonnas on naised pigem loomulikud, meiki kantakse vaid tähtsamatel sündmustel ning ilusalongi satutakse kord mõne aasta jooksul. Kodus kasutatakse seevastu kvalitseetseid meigi- ning ilutooteid, kuid kokkuvõtvalt- nende jaoks less is more.
Mis ei tähenda, et mõni mu sõbrants aga vastupidiselt kõiki võimalusi end ja oma keha täiel määral nautida ei kasuta, kasutatakse botoxit ning fillereid (1 sõbrants laseb süstida tervislikel põhjustel lõualuu mõjust näokujule) käiakse näohoolduses ning järelmaksule on võetud rinnaoperatsioon ( jällegi ühe sõbranna jaoks pigem isiklikel põhjustel, pärast teise lapse sündi polnud rindadest enam midagi järel ning sõbranna tundis aina enam, et naine temas hakkab kaduma, arutasid mehega plaani läbi ning nüüdseks on uued rinnad, mis on väga loomulikku suurusesse jäetud, nägin oma silmaga, taastanud naise enesekindluse ning sära )
Mehed seevastu nii väga ilusalongi ei satu, kuigi peab tõdema, et asjad on tõusuteel, aina enam Eesti mehi tõdevad, et lisaks habeme kasvatamisele pole häbiasi ka oma kulmud ning näonahk kontrolli all hoida. Kuid on veel väga suur protsent, kes loevad end pigem vanakooli meesteks ning leiavad, et ilutööstus on pigem nooremate teema ning siis on veel grupp mehi, kes leiavad et igasugused salongid ja kreemid on lihtsalt üks geivärk.
2. Hispaania- Hispaanias nägin ma esimest korda enda eest avalikult hoolitsevaid mehi, mu esimese korterikaaslane kolumbialase Cristiani potsikukapp oli sisse kolides kõvasti suurem kui minu. Lisaks kuhugi reisile minnes oli tal alati spetsiaalselt eraldi kotike kreemide ja parfüümide jaoks. Ma ei kohanud seal elatud aja jooksul ühtki meest, kes oleks noa all käinud või süste teinud, aga näohoolduses käidi, juuksed ning habe olid alati viimistletud. Seevastu tüdrukud olid kohati palju vabamad, juuksed seoti lihtsalt krunni ning selga tõmmati esimene ette juhtuv t-särk. Ainuke teenus mida salongis tihti kasutatakse on karvaeemaldus ning ülahuule karvade valgendamine, isegi ühel 8-aastasel tüdrukul pleegitati suveks jalakarvu. Ise käisin iga kuu juuksuris ( 55-75 eurot ) ning kui asi väga käest läks, siis kulmudes ja vahel värvisin ripsmeid keemiliselt ( mis on võrreldes Eestiga kallim, 1 piirkonna keemiline värv on 20 eurot, ehk siis kulmud/ripsmed/kulmukaare vahatamine maksab umbes 50-55. Eestis omal ajal sain 9-ga, 4 kuud tagasi käies maksin 15-20 ) Õnneks on mul nii olematu karvakasv ja heledad kulmud, et pole probleemi salaja metslasena ringi joosta.
3. Bahrein- Olen alati arvanud, et hoolitsen enda eest korralikult- juuksed on korras ning lõigatud, kreeme ja muid tooteid ostan ainult kiidetud ja kvaliteetsetelt firmadelt, aga siis jõudsin ma Bahreini ja … ma tunnen ennast nagu Saaremaal kasvatatud talukartul! Siinsed naised on nii tugevalt meigitud. Märgata on süstitud huuli, igapäevaellu kuulub botox ja muud süstid. Mu sõbranna Nawal jääb loomulikuma ilu pooldajate poole, temal on muudetud vaid juuksed, käib tihti juuksuris keratiini tegemas, muidu oleksid need tugevalt lokkis. Nawalil on aga õde, keda ma esimest korda kohates pisut ehmusin- kõik, mida saab teha, on ka tehtud- juuksed on keratiiniga hooldatud, tehtud on botox, kulmud on tattoveeritud (mitte väga loomulikult ), kasutab värvilisi läätsesid, ripsmepikendused, rõhutatud on põsesarnu, huuled on tugevalt täidetud ning vasakul pool on tattoveeritud nn iluttäpp ( samamoodi üsna halva kvaliteetida, see oli kulunud sinakas-lillaks ). Lisaks on Nawalil sõbranna Linda, kes mind kolmandal päeval koju viies veenas endaga koos botoxisse minema, kellel on ka ripsmepikendused ning kohendatud on põsesarnu.
Huulte täitmine pidi olema väga tavaline, kellele rohkem, kellel vähem kättesaadav. Üks siinse poe omanikest on osanik ka kohalikus ilusalongis ( kus ta mulle näohoolduse kinkis ) ning tema naine tundub ka võimalustest viimast võtvat, samas näeb välja võimalikult loomulik, huuled pole liiga suureks süstitud, näonahk on hästi klaar. Botox ja ilusüstid on Bahreinis nii populaarsed, et kohalikud ilusalongid on pidevalt täisbroneeritud ning aega peab ootama, kuid näiteks rinnaopil käiakse teistes riikides, Bahreinis polevat selleks piisavalt head ega kogenud arstid. Ning mehed Bahreinis- sa säde! Kui ma Hispaanias elades arvasin, et mehed on kenad, siis ei teadnud ma veel mida Bahreinis nägema hakkan- stiilsed habemed, millimeetri täpsusega habemeajaja juures korda tehtud, sama joonega otse juusteni, mis on lõikatud, hooldatud ning viimaste hooldusvahenditega läikima aetud. Ma ütlen päris ausalt, kuskil kõndides saad sa aru, et kuskil läheduses viibib meesterahvas juba enne kui sa teda märkad, kõigepealt hõljub kohale parfüüm ning alles siis mees ise. Kuigi üsna suur protsent mehi kannab traditsioonilist riietust “thobe” siis suudavad nad isegi nendega stiiligurud välja näha, rääkimata meestest kes igapäeva riietusena ülikonda kannavad.

On kuidas on, me kõik oleme erinevad ja meie kõigi soovid ning iluvaated on erinevad, mul oli algklassides sõbranna, kes ei kamminud aastaid oma juukseid ning need tuli lõpuks maha lõigata, ning mul on sõbrannad, kes unistavad lisaks olemasolevatele süstidele/oppidele juba uutest, päeva lõpuks loeb siiski inimene ise ning tema iseloom ja minu meelest tehku inimesed mu ümber enda kehaga mida soovivad, ma enda kohta ei oskaks mingit seisukohta võtta, ühel päeval jooksen palga pee- ning pesemata juustega ringi, teisel päeval kujutan ette, et olen Kreeka jumalanna ning googeldan rinnaoperatsioonide hindu. Ma ei põe- kuna mul puudub vajadus teisi kritiseerida, siis ma ei kujutaks ka ette, et minu tulevased otsused kuidagi teistesse puutuma peaks. WORLD PEACE! ( Ma nüüd ajan oma laia tagumendi toolilt ja lähen vaatan selle jalamudimise, mis ma uueks kingiks sain, üle )