Hullu kassimuti pihtimused

“Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö, hei hei, kui sul tuju hea siis käässii kokkkuuu lööööö…” või Bahreini versioon oleks ilmselt – “Kui sul tuju hea, siis parem koju jäää”.
Kuna erinevaid rahvuseid on Bahreinis peaaegu pool rahvastikust, kellest suurima osa moodustavad asiaadid, puutun nendega kokku igapäevaselt.
Bahreini kolides kuulsin erinevaid märkusi teatud rahvuste kohta, kuna endal aga kokkupuuted puudusid, siis muutusin pigem kurjaks- mis koledad kommentaarid need on, nii ei tohi rääkida.
Olles Bahreinis veetnud pisut üle aasta, pean tunnistama, et MINA ILMSELT OLENGI EESTI ESIRASSIST.
Ma ei hakka kedagi rahvustäpsusega välja tooma ja, käsi südamel, ma tõesti saan aru, et paar idiooti ei anna rahvust välja, aga no on üks kindel etniline grupp, kus on suur hulk tohlakaid!
Ja oleks siis, et nad omaette tohlakad on, ei, neil puudub igasugune arusaam personaalsest ruumist ja ühiskonnanormidest. Kohalikud ise on ka hädas nendega.
Näiteks maja kuhu Bahreini tulles kolisin oli uus ja alles ehitatud, mina ja üks Omaani mees olime esimesed elanikud, kõik oli puhas, tore ja vaikne- keegi kedagi ei seganud.
Nüüd olen aga aru saanud, et naabruskond kus elan on kuulus just nende rahvuste poolest ja keegi teine sinna väga kolida ei soovi. Ainult mina, kellel polnud aimugi erinevatest naabruskondadest ning nende kuulsusest.
Mis muutused on majas toimunud? SEE HAISEB!! Kuidas saab ühe rahvuse toit haiseda nii võikalt. Ma pole mingi peps neiu, toidulõhn on toidulõhn, aga see on LEHK!!
Olen nii paljude inimestega sellel teemal rääkinud ning kõik kinnitavad sama- kui su naabriks satuvad need rahvused, siis parem on kolida välja.
Korterisse imbuva haisuga on ka nemad kimpus olnud, üks tuttav kurtis, et ta ärkas ükskord öösel ehmatusega üles kuna nägi unes, et lebab laiba kõrval.
Mingi aeg loodi hoone elanike jaoks whatsappi grupp ja üsna ruttu pandi kinni sõnumite saatmise võimalus, vaid grupi looja sai teateid jätta, põhjuseks elanike liigsed kaebused halva lõhna üle.
Minu ööuni näeb välja nii, et täpselt kell 5 öösel ehmatan ja jooksen õhukonditsioneeri avama- naabrid on haisutööstuse käima pannud. Kes paganamas haisutab niimoodi iga jumala öö kell 5!!
Lisaks sellele on mu naabrid arvamusel, et nende elamise alla kuulub nii nende korter (kus elatakse 6-kesi 1-toalises) ning lisaks terve koridor kuni liftini, seal siis asub nende mööbel, pooltel juhtudel on korteriuks avatud ning lärm poole tänavani.
Lisaks põletavad nad suuri õueküünlaid oma korteri ukse taga, ilma igasuguse järelvaateta ning hoones sees. Iga öö magama minnes palvetan kõigi jumalate poole, et hommikul veel korter, maja ja elunatukene alles oleks.
Mingi aeg suleti katuseterassil asuv bassein, keegi tark oli käinud basseinis pesemas nii ennast kui oma pesu! PESU! Meil asub igas korteris pesumasin. Ja kui pesu oli pestud, otsustati, et ega vett niisama raisata saa, kui siin juba asjatamiseks läks võiks ju oma hädad ka ära teha- bassein oli täis si…d. Taevas, tule appi.
Kuna tööle meeldib mulle üldjuhul kas jalutada või bussiga sõita, siis tänavatel kohtab ka tollest rahvusest inimesi, üldiselt tänavad just neid täis ongi, kohalikke tänaval väga ei näe, nemad on allergilised värskele õhule.
Ja toob see endaga kaasa igapäevast ahistamist- selle teatud rahvuse mehed nimelt ei varjagi kuidas nad naisi vahivad.
Olen rääkinud nii paljude naistega samal teemal ning nad kõik kinnitavad ahistamise kohta sama- need mehed jõllitavad sulle otse silma, otse su hinge, rõve irve kõrvuni. Kujutate ette millist viha see tekitab, ilmselt kohtud sa teel kodust tööle 60 tänaval asjatava mehega ja nad kõik varjamatult irvitades hindavad iga su kehaosa ning sa ei saa enda kaitseks midagi teha, kui sa peatud, et sõimama hakata, läheks sul tööle jõudmisega mitu tundi ning lisaks tunduvad need mehed arvavat, et kui sa vähegi poolpilgu nende suunas pöörad, no siis oled sa ju raudselt armunud ja ei suuda oma tundeid enam varjata.
Ja jutuga jõuamegi selleni, et kui sul tuju hea, siis ole kodus, ära mine välja jalutama, sest nii kui uksest välja astud, loivab sulle üks neist tohlakatest otse nina alla jõllitama ning kui kedagi ümbruses pole, siis rögisetakse midagi “Helloooo” sarnast või hakatakse halvemal juhul jälitama.
Kunagi olin ma väga tagasihoidlik ja vaikne tütarlaps, Bahreinis olen aga sassis juustega hulluks kassimutiks muutunud, bussis kraaklen koguaeg meestega, kes naiste eest nende istekohad ära võtavad ja siis irvitavad oma julguse üle (Bahreini bussides on eraldi naiste-ning meeste ala) ja tihti kraaklen samamoodi ka tänavatel igasuguste pervertidega, kes juttu tahavad teha.
Mitu korda olen töökaaslasega, kellega samas majas elan, toidupoodi kõndinud ning meie kõrval on peatunud auto, mingid mehed tahavad juttu teha, aga eitavast vastusest ei hooli, sõidavad aeglustatud kiirusega kõrval. Siis ei aitagi muud kui tuleb suu lahti teha ja keretäis sõimu välja lasta, siis saadatakse kõõrdpilkude saatel aru, et sa oled hull ja ega sinuga midagi polegi peale hakata.
Mu kolleeg on 60-aastane tsehhitar, alguses ei saanud ta üldse aru, miks ma nii ebasõbralik olen ja tihtilugu manitses mind “Carolin, see härrasmees tahtis ju juttu teha, äkki me meeldisime neile” ja siis ma tundsin küll, et muna peab kana õpetama. Ei, me ei meeldinud sellele mehele, see mees oli lihtsalt mingi pervert!
Nüüdseks on sama kolleeg andnud teada oma majast välja kolimisest, tema ei suutvat enam töllakatega koos haisu sees elada ning samamoodi ei jaksa ta ka enam vältida maja ümbruses jõlkuvaid teismelisi, kes talt koguaeg numbrit küsivad ning kohvile kutsuvad, sest “Niiii armunud on” köh, raha proovivad välja petta.
Kuna sellised olukorrad on teinud ettevaatlikuks ja ilmselt on ka igasugune mõõt täis, siis toob see samas omadega ka naljakaid juhtumisi- ükskord kolleegiga toidupoest tulles, käed raskeid kotte täis, peatus mu kõrval auto- aken keriti alla ning noormees autost küsis kas soovin temaga hotelli mina. Mul oli selleks hetkel nii kõrini tänavapervertidest ning tahtsin lihsalt koju, sain nii vihaseks ja sõimasin noormehel näo korralikult täis-kogu raha eest sai, selle eest sai ka, et mul tööl halb päev oli, kui juba siis juba, keegi peab ju ometi selle eest ka vastutust võtma.
Noormees vajus näost täiesti ära, vaatas ehmunult otsa. Siis jõudis mulle kohale tõsiasi, et …. Ta polnud mitte küsinud kas tohib mind hotelli viia vaid küsis kas tohib mind ja mu kolleegi kottidega aidata ning meid autoga koju viia.
Tegu oli kohaliku Bahreini noormehega, kes üldjuhul ongi nii toredad ja abivalmid, mu patsiendid on mind tihti koju tahtnud viia kui päeva viimased patsiendid kipuvad olema.
Mul oli niiiiii piinlik!!
Noormees muidugi sõitis, silmis õudus, kummi vilistades kiirelt vesipiibukohvikusse, et südamerabandusest toibuda.
Muidugi ei lähe mul kunagi meelest see kord kus töökaaslane oli veendunud, et pean nüüd ja kohe ära kolima, ei tohi enam päevagi enam selles majas elada. Nii me siis läksime, kaks tütarlast, uut korterit otsima, käisime ühest pilvelõhkujast teise, ühes kohas võttis meid vastu aga mitte nii sõbralik watchman (Bahreinis on igal hoonel oma nn valvur, kes siis igapäevaselt kohal on ja asjatab, vaatab, et kõik korras oleks, vajadusel peseb autosid või koristab kortereid, kuidas keegi tellib). Hakkasime peauksest sisse minema kui too “härra” meid peatas- “Eiei, teile me ei üüri”, mina vastu kohe, et oi, pole vabu kortereid või”. Härra aga, et ei, teiesugustele tütarlastele me ei üüri. Minul oli hämming suur, et mis mõttes, et kas … välismaalased ei ole oodatud? Härra oli muidugi ise päris ka kuskilt neist riikidest, kellest siin hetkel juttu on. Tema aga vastu, et teiesugustele tüdrukutele siin kohta ei ole, me ei üüri üheks ööks!
Te oleksite pidanud mu nägu nägema kui mulle koitis, mida öelda taheti!
No andke andeks, teate, see, et mul siin korraga 4 peikat on, ei tähenda, et niimoodi siis ütlema peab, nädalas on teadupärast siiski 7 päeva, pole minul aega oodata millal 1 neist oma naftaliitrid kokku saab loetud, mina oleks selleks ajaks juba teisega kinos kokakoolat luristamas ning popcorniseid sõrmi noormehe särgivarrukasse pühkimas, noormees muidugi tasasel hääle “Carolinti, no mis sa teed, ei ole vaja, me ju rääkisime sellest…”, iga endast lugupidav araabia noormees nimelt teab, et tütarlapsega ei tohi kõval häälel kurjustada, need kipuvad kergesti nutma hakkama.
Noh, ja nüüd siis teine niimoodi prostituudiks sõimama, ei ole ilus, üldse kohe mitte.
Aga too härra oli veendunud, et mis need Euroopa naised muud ikka on, kui kõik ühed palgalised lehtsabad ja tema suurim aukohus on seda kõigile kuuldavalt ka väljendada. Minu frustratsiooni oli küll ilmselt Saudi Araabiasse kuulda, töökaaslasele pakkus olukord aga nalja.
Kui tollest juhtumist teistele rääkinud olen, on kõik muidugi väga shokeeritud olnud, nii ei tohi käituda ja mul oleks olnud igasugune õigus politsei kutsuda, sellised olukorrad on lubamatud ning mees oleks vastutusele võetud. Samas hakkas mul kahju kah, kui ma olekski kellelegi kaevanud, oleks ta ilmselt töö kaotanud, aga küllap ta arvas, et teeb õiget asja ning seisab tublilt hoone turvalisuse eest. Nojah, et tal selle võrra uni magusam oleks.
Täna on töölt vaba päev, mõtlesin kohvikusse blogi tulla kirjutama, aga päris ausalt võttis see otsus aega, kuidagi ei tahtnud välja tulla, et sarnastesse olukordadesse mitte sattuda.
Näiteks, eelmine nädalavahetus oli kolleegi lapse ristimine, otsustasin kiirelt kodu kõrval asuvast poest läbi joosta ja kinkekaardid võtta.
Ost sooritatud, tulin poe ette tuttavat ootama, tahtsime enne ristimist lõunal käima. Sain vaevalt uksest välja kui juba märkasin perverti jõllitamas, saatsin kurja pilgu, sest halloo- mida sa jõllitad, katsu olla! Pervert märkas pilku “Jess, see tütarlaps on ihast nüüd oimetu” ja irvitus keris kõrvuni.
Ma sain nii vihaseks. Päris ausalt, seda on raske selgitada kellelegi kes ise igapäev taolises olukorras ei ole, see teeb nii vihaseks, et lihtsalt ongi mingi kamp perverte kes sind iga päev ahistavad ja sa ei saa sinna mitte midagi teha, ainus kaitserefleks on see, et õpid neid asju mitte tähele panema. Hakkad eirama, kõrvale vaatama. Kujutate ette kui arulage see on.
Kuna poe ees seisev tohlaka irve muutus aina suuremaks, otsustasin poodi tagasi tulla, ausalt ka ei ole mu keha kuskil kalamarketil, et hinda varjamatult kuidas soovid. Ja saate aru, see pervert kõndis poe uste ette ja jõllitas täiesti varjamatult edasi!
Lihtsalt seisis seal, kilekott käes, ja jõllitas.
Lõpuks saabus muidugi tuttav koos sõbrannadega ja saime lõunale minna, mentaalne tervis jälle taastus, aga jaa, minust on saamas hull kassimutt kes kõigiga tüli norib!
Andeksi!

79208886_3925171017500433_8296201529518456832_n
(Kilekotiga pervert kõndis poe ette, et saaks edasi piiluda, kui olin poe eest tagasi sisse läinud, et mitte vaadatud saada (auto kõrval seisev mees))

78848373_1470450566438515_845744004782882816_n
( Kohalikud on samuti hädas aina suureneva hulga antud riikide elanikega, kes ei järgi tsivilisatsioonireegleid )

Üks kommentaar “Hullu kassimuti pihtimused

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s