Jumal üksi teab kuidas või miks, aga kuidagi olen ma lubanud oma kolleegile, et vaatan KUUS nädalat tema kolme kassi.
Alguse sai see muidugi 2 aastat tagasi kui me mõlemad veel noored ja ilusad olime ning Bahreini alles kolisime, elasime pikalt samas majas, ainult korruste vahe.
No ja kolleeg suur kassiarmastaja, tõi üksõhtu pisikese äbariku koju. Oligi lihtsalt töölt koju sõitnud, autojuhil käskinud poolel teel auto kinni pidada, välja hüpanud ning siis selle pisikese pambu koju toonud.
Bahreinis on nimelt meeletult kodutuid kasse, nende eluolud on alla igasugust arvestust, kohalikud neist midagi ei pea.
Kahjuks on siin suured erinevused nii inimestesse suhtumise puhul sõltuvalt nende rahvusest kui ka loomadest- kohalikud võtavad koju ainult tõu(taolisi) loomi. See tähendab, et loom peab välja nägema udupeen, aga pabereid vaja pole. Mis omakorda loob sobiva süsteemi koduaretajatele, mis omakorda tähendab, et väga palju neist loomadest lõpetab lõpuks tänaval.
Samuti ei usu väga paljud kohalikud usulistel põhjustel loomade oppimisse, mille vastu jälle kohalikud loomakaitse/-päästegrupid sõdivad, selgitades, et habibti, jumal lubab sul ennem looma oppida, et ta järglasi ei saaks kui sellel samal loomal valimatult poegida ja siis pooled neist kannatavad tänaval. Aga eks selles suunas on pikk tee veel minna.
Niimoodi mu kolleeg too õhtu selle kassibeebiga koju tuli ja natukene hiljem teda imetlema sain minna.
Kuidagi on ühest kassiks saanud 3, kõik erinevatel aegadel tänavalt koju toodud, ja kui kolleeg nüüd puhkusele otsustas minna, palus mind appi.
Alguses oli jutt paarist nädalast, siis kuidagi sai sellest kuu ning enne lennujaama minekut kuulsin hoopis KUUS NÄDALAT.
Kolleeg andis oma võtmed ja ütles, et autojuhile on makstud, et ma elan siis tema korteris. Me ei ela enam samas majas!
Kuuest nädalast 2 on tehtud, noh jah, eks see erinevate linnaosade vahet sõitmine ja sättimine on oma-ette tegevus, ikka läheb enda kodust ka midagi vaja.
Ja kassid, need naljamehed. Mul endal pole kunagi kassi olnud, loodan vaid, et nad need 6 nädalat elus siis püsiksid.
Kolleeg lohutas veel, et 1 neist- Cleopatra (must) on hästi häbelik, et teda ma ilmselt väga ei näe. Mhm, jeap. Esimesel hommikul leidsin Sheika Cleopatra elutoa kardina küljest rippumas, proovi teda siis sealt alla saada, lae all nagu Tarzan-ämblik. Alla sain. Läks uuesti. Sain uuesti alla, kardinal niidid väljas.
Selle peale vaadati mind ja teisi kasse küll sellise pilguga, et kes see uus konservipakkuja siin on ja mida ta endast arvab ning jooksti kõik kambakesi mu kolleegi magamistuppa. Ühiselt võeti vastu otsus mind edaspidi boikoteerida.
Tänaseks on tehtud 2 nädalat! Kassid on elus, mina samuti. Osaliselt.
Niimoodi tunnevadki ennast vist värsked emad? Öösiti magada ei saa. Kassid on ööloomad, seda teadsin. Aga, et nad oma kõige lärmakamate kellukese-pallikestega terve öö VASTU SINU MAGAMISTOA UST mängida tahavad, ma ei teadnud.
Vaevalt see kokkusattumus on, Cleopatra kindlasti loeb takti “Üks-kaks-kolm ja uuesti, kõvemini ja kiiremini”.
Neljapäeval oli muidugi see tore päev kus toimus areng- olin rõdul lilli kastmas kui korraga midagi märga oma käe vastas tundsin- Oranz kassipoiss (kelle nime ma, muide, ei teagi) musitas mu kätt. Esimese hooga ehmusin ära, aga kass vaatas “kurrrrr” otsa ja ajas end pikalt toolil püsti, et musi anda. Niimoodi poole lillekastmise peal tuli siis noormehel armastus peale. Nüüd ei saa ma poolt sammu ka kuhugi teha kui uus oranz peika järel poleks.
Öelge veel, et kassid vanatüdrukuid ära ei tunne, vaja mul vaid peiksist lahku minna ja südant välja nutta kui kohe kassirada järel.
Ilmselt see mu saatus ongi.

( Kassibeebi Chilli)

( “Hemloo… Pssst, kas saaks tuunikalakrõpsu?” )

( Chilli mu sünnipäeva tähistamas ning lootmas, et ma ikka suureks ja tugevaks konserviavajaks kasvaksin)

( “Kuule, inimene, kui ma siit lähemalt vaatan siis polegi sul viga väga midagi, paar küünekraapsu tattood põsele ja väga tehtud pliks oleksid” )

( Koroona, rasked ajad, teate küll. Otsustasime koostöös Chilliga hakata riideid disainima. Tellimuste tegemiseks kirjutage postkasti. Moslemnaistele halal-aukudega )

( Nõukogu otsustamas mu saatust, Cleopatra, must, pilk ei tõota armu andmist)

( Chilli teel mu saatuse üle otsustatud vastust avaldamas)

( “Vabandage, kus mu tuunikala on??!”)

( … Just sellel hetkel märkas Kassipoiss, et ka minul on oranzid juuksed ning enne kui ta arugi sai, täitis ta pisikest kassisüdant suur armastus.)