Aljoo! Tere ilusat .. ee.. kolmapäeva.
Pidin kiirelt kalendrist järele vaatama, mis päev meil siis tegelikult on ka, siinses elurütmis tunduvad kõik ühesugused.
Mina ei tea mis teie teete, aga mina tulin just oma Kuveidi tiimi India noormehega lõunalt. Pärast meie suurt avastust, et oleme korterinaabrid, on ka Pauli südameasjaks saanud mu toidukordade eest hoolitsemine.
Eile oli Paulil vaba päev,  teel tööle oma korteri uksest väljudes leidsin aga noormehe rõõmsalt, toidukarp käes, mind ootamas.Oli mulle tööle lõuna kaasa pakkinud!
Jumal üksi teab kaua ta seal ootama pidi, nimelt pole Kuveidis, nagu ta teistes Lähis-Ida riikides soositud omavaheline sugudevaheline läbikäimine, kui ei olda omavahel abielus. Näiteks ei tohi mina elada korteris kus korterikaaslasteks oleksid noormehed. Kui siinsed inimesed vaid teaks, et Barcelonas 3 noormehega koos elasin… Ah, see euroopa naine pidigi vaid üks lodevuse ja kõlvatute eluviiside musternäidis olema! (#sarkasm)
Seetõttu ei tohi me Pauliga üksteisel ka külas käia, hommikul kohvi koos juua või filmi vaadata, asju mida sõbrad tihti koos teevad.
Ma pole kindel, kui okei isegi meie koridori-jutuajamised on, tean, et kui kuskil koos viibime, peavad olema avatud kõik uksed, et poleks võimalust omavahele jääda.
Iga kord kui kuulen (enda jaoks) uusi keelde ja nende põhjendusi, miks üht või teist ei tohi tütarlapsed noormeeste seltskonnas teha, lähen ma niiiii närvi!
Inimesed ei ole ju loomad, mehed ja naised ei jookse valimatult ükseise suunas teineteiselt riideid seljast rebima, kui neilt korraks valvsus kaotada.
Isegi loomad ei käitu niimoodi. Samas, mõistame kõik hukka Lähis-ida tõekspidamisi kuid kas just mitte samamoodi ei mõtle paljud läänest pärit mehed geide kohta, millegi pärast hakkab paljudel meestel ebamugav kui nende seltskonnas on gei “Issand jumal, ma ei tea, ta raudselt on minusse mingi täiega armunud, appi, ta vaatas korraks mu poole, päris rõve, tahab minuga raudselt oma mingit rõvedat seksivärki teha”. Topelt standardid? Minu meelest küll!
Olen 2 erineval päeval kokku puutunud sellise artikliga-
https://edition.cnn.com/2018/09/11/middleeast/saudi-arabia-breakfast-arrest-intl/index.html
Esimest korda mõned päevad tagasi, kus üks Pakistani noormees mind püüdis veenda enda juurde minema, et koos filmi vaadata ja ma talle “Mis sai kombest, et noormehed tütarlapsi kohvikusse teed jooma kutsusid, et niisama vestelda” vastasin. Ehk siis- noormees arvas, et olen just täpselt ei rohkem ega vähem kui eile sündinud ja sellise veenmise peale juba taksoapp´ist endale sobivat sõiduvahendit valin, et rõõmuhõisete saatel tema diivanil maabuda.
Kahjuks sügelesid minu sõrmed taksoapp´i asemel hoopis teda blokeerima, ma selline pisut laisk neiu kah, blokeerimine võttis oluliselt vähem aega kui kuhugi kellelegi koju kohale komberdamine.
Teisel korral puutusin artikliga kokku oma palavalt armastatud feministlikus facebooki grupis.
Kui tavaliselt võtan alati julgelt sõna, et üht või teist arvamust/tegu, mis mõnda vähemust maha teeb, negatiivselt kommenteerida, siis seekord mulle tõesti tundub, et … See paarike sealt videost teadis täpselt millega nad riskivad!
Saudi-Araabia ON üks kõige rangemate tõekspidamistega moslemi-riik, ma ei poolda kaugelt mitte pooltki mis seal riigis toimub, aga on näha, et samme vabamate tõekspidamiste poole astutakse.
Muidugi on üks asi seaduste muutmine ja teine asi nende nende järgi ka elamine.
Aga artiklist lähemalt- Saudi-Araabias (nagu ka teistes Lähis-ida riikides) on toidukohtades eraldi tsoonid. Juba uksel on kiri “Family zone”, ehk siis tsoonid kus võivad ühise laua taga istuda perekonnad (naised/mehed/lapsed) KUI NAD ON ABIELUS (lapsed abielus olema ei pea, just sayin). Vallalised naised võivad istuda nii perekonna tsoonis kui omavahel teiste naistega. Vallalised mehed seevastu aga peavad istuma selleks ettenähtud tsoonis omavahel, nemad vallalistena ei tohi istuda vallalise, ega ka teise mehega abielus oleva naisega samas lauas.
Selline on riigis toimiv seadus. Rangema korraga söögikohas oli mul alguses üsna võõras näha laudade kaupa ainult mehi koos, isegi poiss-lapsed istuvad emadest/õdedest eraldi.
Saudi-Araabiasse ei ole ma veel jõudnud, aga nii Bahrainis kui Kuveidis olen istunud kohvikutes/restoranides koos nii mees- kui naissoost tuttavatega, see on olnud okei.
Üks asi ongi see karm seadus, mida meile selgitatakse, midagi muud aga riigis toimiv igapäevaelu. Ma ei ole muidugi läinud suure lärmiga “Allluuu, poisiiiiid, mina siin!” saatel kohvi jooma ja purgist Pringlesit krõbistama kuhugi meeste palveruumi, samal ajal neid kõiki raginaga kallistades. Nii kaua kui ennast viisakalt ülal pidada, vaadatakse mööda paljudest asjadest, uskumused on muutumas.
Mõned postitused tagasi kirjutasin oma kohtingutest, mainisin ka käsikäes linnas ringi jalutamist Muhammediga, kes on ometi Saudi-Araabiast.
Ma ei soovita küll mitte-abielus olles käest kinni jalutamist palju praktiseerida, kui seda juhtub pealt nägema politsei, on tal igati õigus küsida abielu tõendavat dokumenti (mida peab koos passiga alati kaasas kandma) ning kui siis ilmneb, et selliseid avalikust pimedaks muutvaid räpasusi ja seksimänge, nagu käest kinni hoidmine, toimetasid kaks vallalist patukotti, oi, siis hoidke alt, siis võib sattuda nii vangi kui ootab riigist välja saatmine.
Riigist saadetakse välja ka siis, kui tunnistad, et pole usklik!
Kujutate ette- mina, vana pagan ja lehtsaba otse Eestist, pean endale usu külge valetama! Okei, on paljusid asju, mida usun ja ma väga austan teisi uske ja käin tihti isegi kirikus, aga kõik teavad, et Eestlased on uhked oma paganluse üle!
Kui aga keegi peaks mult küsima, mis usku ma olen, tuleks mul siiski igaks juhuks endale mõni usk külge kleepida.
Kahtlustan, et sama teevad ka mu Filipiinlastest korterikaaslased. Cris küsis üks hommik, mis usku ma olen, ja Elvie poole vaadates vastas too “Mina ise olen Katoliiklane”, Crisi köhatuse peale aga lisas “Ei.. Kristlane! Ikka… Kristlane olen” vaikselt Crisi noogutust jälgides.
Ehk siis- riiki tulles on kõigil selge, kuidas siin teatavat käitumist oodatakse, ning samamoodi selle paarikese juurde videos tagasi tulles- Nad teatavalt nautisid koos hommikusööki, koos ühe ja sama laua taga, mis pole aga Saudi-Araabias lubatud, mis poleks ka isegi kellegi asi olnud ja nad oleksid saanud selle toimingu edukalt lõpule viia (siinkohal on selgelt näha uudiste eksitav pealkiri, kedagi ei arreteeritud puhtalt selle tõttu, et nad koos SÕID), aga nemad otsustasid kogu tegevust filmida- nad viskasid oma julguse üle nalja, et nad seal niimoodi kahekesi on, ning kedagi teist läheduses pole ning kõige lõpuks oli näha kuidas naine enda käest meest söödab.
Kellegi söötmine enda kätega, olgu selleks siis viinamari või leib, on isegi minu, patuse eurooplase, jaoks üsna intiimne tegevus. Lisame sinna juurde nüüd asjaolu, et tegevus toimus Saudi-Araabias!
Viimaste uudiste põhjal on teada, et vastutusele võeti mees, ta kaotas töö ning teda ootab tagasi saatmine Egiptusesse.
Keegi kommenteeris Eestikeelses kommentaariumis, et nende vastutusele võtmine on barbaarne ning lubamatu. Mina aga leian, et nad olid ju ometi teadlikud riigis toimivatest seadustest! Seda enam, et tegu oli meelega provotseeriv- nad filmisid seda ning neile pakkus see nalja. Nende jaoks ei saa olla üllatus, et nende teole järgnes ka vastutusele võtmine.
Umbes kuu enne selle video nägemist lugesin uudistest- Iraani teismeline tütarlaps Maedeh Hojabri läks vangi kuna postitas instagrammi videosid iseendast oma toas … tantsimas!
Mitte avalikult, mitte ebasündsalt, vaid üksi enda toas. See on miski, mis minu jaoks on vastuvõetamatu- oled oma toas, uks lukus, ajad oma teismelise neiu asju ja … lõpetad vangis.
Igapäevaelus omi asju nokitsedes võib tihti meelest minna, et ma ei ela enam Euroopas, siin on tavad ja seadused paljuski erinevad, ning sellised uudised on alati tugev raputus ning meeldetuletus.
—
Aga ei, no kuulge, et mitte oma postitust surnumatja meeleolus lõpetada- minu vaesuspõlv on lõppenud, halleluuja ja a(wo)men!!!!!
Loksusin täna uhkelt oma hiire-hammustus-tagumikus minibussiga tööle, Mustangites rikkad Araabia printsid suu habemete sees imestunult lahti, aga no okei, kuna mu kohalik keel ei küündi mingilgi võimalusel sellele tasemel, et end nurga taga maha panna paluda, tuleb mul jätkuvalt nautida väljumist peasissepääsu ees.
Kõmpisin aga töökohani, kus üks töötajatest “Madam Carol, teid oodatakse” mulle ütles, mina üllatunult “Mind? Siin? Aga ma ju isegi ei tunne siin kedagi?” ei saanud ma aru, kes võiks mind oodata. “Jah, Madam, teid” suunati mind aga istumissaali poole.
Ja mida mina näen- istubki toolil turske meesterahvas, seljas kohalike tavade järgi pikk valge ürp, peas traditsiooniline peakate, ees mustad prillid. Oma säravavvalgete hammaste välkudes naeratades nägi see meesterahvas välja nagu maffiooso otse filmist.
Kõheldes tema poole liikudes proovisin veel töötajalt hääletult märku saada, kas ta on ikka kindel, et SEE mees seal MIND ootab. Oldi kindel, juba oma 20 minutit…
Egas midagi, ulatasin aga terekäe, jõudsin poole peal ärevusega mõelda kas mehed ja naised ikka suruvad siin maal kätt, või mida õigupoolest tervituseks tehaksegi… kindlasti ei tasuks mul teda musitama kukkuda nagu Hispaanias…
Ikka veel oma suurt naeratust hoides libistas mees käe oma rinnataskusse ning õngitses sealt välja pataka sularaha ning surus selle mulle pihku.
Sularaha? Minule? Mitte midagi ei saanud aru! Kes see mees on? Kas olin endale ise teadmata leidnud varaka sponsori? Kas see oligi sugar-daddy, kes polnud minu sugar-daddy aga käitus nagu sugar-daddy? Ee… ja mida mina nüüd tegema peaks? ….Kohe siin samas kaubanduskeskuses??? Bheh.. ma siiski häbelik tütarlaps…
Ma olin nii segaduses!
“Sir Humoud. Mina autoga Madam raha, Madam poodi, Madam shampoon ja nämm-nämm” selgitas härra Peakate tugeva aktsendiga vigases Inglise keeles. See oli mu Sheikhist bossi autojuht, koitis mulle lõpuks.
Siis võttis meesterahvas lahti oma telefoni, näitas Skype kõnest oma üleni mustas naist, kellele ma lehvitasin, andis mulle teada “Mina, minu-Madam- viis beebi! Viis beebi, kolm poiss! Mina rõõm” ja kõndis minema.
Mina vaatasin eemalduvat meest, rahapatakat oma pihus… ja läksin ostsin endale uued kontsakingad!

(Mina 5 minutit pärast oma sugar-daddy, kes ei ole mu sugar-daddy, külaskäiku. Teises kotis olid peidus järgnevateks päevadeks mõeldud kiirnuudlid)

(Pauliga lõunal- kanakarri, valge riis, isetehtud leib riisiga samas karbis, kurgi-hapukoore külm kaste ning Pauli Sri Lankalasest korterikaaslase üllatus- vürstikad praekartulid sibula- ning kapsaga, eriti maitsvas vürtsises kastmes kana ning kollane riis, millel oli huvitav pähkline järelmaitse)

(Just enne uue postituse avalikustamist sain Crisilt sõnumi- ega mul see va näljapaistetus hakkab jah ekstreemseid mõõtmeid võtma. Pean nüüd välja mõtlema, mis Crisile ja Elviele tänutäheks koju kaasa saan võtta)