Täna tööle jõudes peatas mind kolleeg vastuvõtust-

“Carolin, ega sa ühtegi Mr Edwardit tea?”

Mina, hommikuse unise ajuga mitte tajudes “Kesse?”

Kolleeg “Mr Edward. Ma sain nii imeliku kõne, keegi Mr Edward otsib Caroline’i Venemaalt, Moskvast. Aga sina pole ju Venemaalt.”

Mina “Ammm.. Ei ole jah, aga sa ei kujuta ettegi mitu korda päevas ma kuulen seda küsimust, kas olen venelane, äkki mõtleski mind?”

Kolleeg”Ma ei kujuta ettegi, olevat kohtunud ja nüüd otsib, et doktor Caroline, aga sa pole ju doktor ka”

Mina “Nope, ei ole, aga jällegi, nii paljud arvavad, et olen, kuna töötan oma kabinetis üksi ja vahel keegi assisteerib mind. Nii kummaline, nagu mõtleks mind ja nagu ei mõtleks ka. Midagi veel ütles?”

Kolleeg “Ma ei tea, ma ei saanud palju arugi, igatahes otsib sind nüüd mööda kliinikuid, ma proovisin ta kõne sulle suunata, aga sa olid patsiendiga”

Novot siis.

Teate siis, kui ma näole enam ei anna, olen otsitav Edward Culleni poolt.